8.4.13

Mis on meie õue all?

Veel mõned sajad aastad tagasi lauldi regilaule palju rohkem, õieti muid laule ei lauldudki. Ja nii oli see mitte mõne sajandi, vaid tervete aastatuhandete vältel.
Miks me neid siis nüüd enam ei laula? Palju parema meelega kuulame, kuidas teised laulavad. Ja kui me ise ka laulamegi, siis rohkem ikka mujalt kuuldud laule.
Ehk on põhjus selles, et me ei oska regilauludest enam aru saada, nad on meile veidi võõraks jäänud?
Kui kuulda ainult üht viisijuppi või laulurida, siis võib see kergesti jääda arusaamatuks. See on umbes sama, kui vaadata tillukest tükki suure pildi küljest.
Aga seda tohutu suurt pilti saab näha alles siis, kui oleme paljude lauludega tuttavaks saanud ja neid ise ka laulnud. Alles siis, kui sõnad koos viisiga on mõnsalt liikuma pandud nagu laevuke lainte peale, alles siis võib reisile minna ja imesid näha.

Regilaulude maailm algab siitsamast, otse meie õue alt ja ukse eest. Sinna me nüüd lähemegi, sest mõned teerajad sel imedemaal on juba selgesti nähtaval... (Sarv 1985, lk 56)